Esmaspäeva hommik hakkas varakult, asjalikult ja ka natu ärevalt. Kui kodumaal oli kell 8, siis meitel alles 7 :)
Selgus, et kui Tartust saaks jubina enne kella 14.00i DHLiga teele panna, siis see on järgmise päeva lõunaks või lõpuks soovitud kohas Itaalias. Aga siis selgus, et kasutatud (Jansa tsikli oma) bensupumpa lennuki peale ei lubata. Otsingud uue vidina järgi käisid nii Tartus kui ka netis ...
Jansa leidis sõber Aivo juurest ühe, aga ikkagi - näitude järgi mitte just täpselt see. Aga lõpuks pohlad ja kell 14.00 startis pakike Tartust Itaalias asuva Formia linnakese suunas ...
Itaalias oli pühade esmaspäev ja kõik olid jätkuvalt offline ... seega, jätkasime oma teekonda ...
Teekonnal mööda udust ja sudust rannikuäärt, saime kilomeetrite viisi ummikuid ja ka seitse vihmapiiska.
Aga ilm oli tegelikult üsna soe ja ummikutes passimine (sooja mootoriga) tegi olemise veel soojemaks :)
Nende väikeste ägedate Itaalia küladega juba on nõnna, et töötavat bensujaama nii sama naljalt ei leia (seda enam, et pühad ju) ... Lõpuks oli vast mõne kilomeetri küsimus, et Apriliaˇl oleks eluks vajalik vedelik otsa saanud. Aga tangitud saime, tegime väikse ergutava espresso ja pidasime nõu Valdoˇga:
Täna tegime fotoshuuti kah:
Taavi otsimas sobivat sõiduasendit ... kusjuures, vähe sellest, et see raibe on väga ebamugav, siis ummikutes on see raibe veel ka väga ebamugavalt soe/kuum/tuline ...
Õhtuks jõudsime Salernosse. Väliselt meenutab nagu veits kunagist Kopli kanti aga vanalinn oli päris äge, oma väiksete tänavatega.
Selle reisi kõige mõnusam õhtusöök! Kõik oli hää ja kõik jäid rahule ... jurist kiitis ka tunaˇt
Olukord on OK! :)
Ah jaa, õhtul hakkas sadama kah. Meid see eriti ei heidutanud, võtsime vabalt.
Nagu ikka, väike vanalinnatuur ja tutvusime huvitavate insenertehniliste saavutustega ...
Konkreetne linn - mõne nurga peal ka spetsiomm vihmavarju hoidikud ...
Tegelikult vanalinn oli oki-toki. Ülejäänud asula kohta nii kiitvat hinnangut paraku anda ei saa - getolik tööstus urgas!
Vanalinna köitis meie tähelepanu üx kummaline apastraat ... ei saa olla, et Itaalias keset mingit linnakest müüakse kansat?! ... aga trellid ja vanusekontroll, tekitasid usaldust - äkki ikka tõesti! ... pidime ära proovima, puht teaduslikult ja statistilisel eesmärgil. Lasime 20 raha masinasse ja vaikus - meie id-kaart ei käranud ... krt, niisama ei tahaks ka ju seda asja jätta!? ... 10 m eemal asus miski spordiennustuse-laadne kihlveokontoora, kust Taaviˇl õnnustus ühe lahke turske kiilaka käest tema id-kaarti laenata (see juba teadis kaugelt, et mis mure) ... saime kama kätta, aga teie lohutuseks osutus see petukaks - miski lihtsalt kanepimaitseliste asjanduste värk ... väkk!
Tundus huvitav nimevalik pubile ... aga kinni oli!
Tiirutasime veel promenaadil ja nautisime apperol-spritsˇi ... Seal viimasel pildil on keko ennast lambi paistel soojendamas :)
PS. bensupump oli vahepeal teinud peatuse Leipzigˇi linnas ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar