Nõnnasi om siss lood, et täna alustasime nn
tagasiteed. Portost lahkuda oli natuke ikka kurb ka. Pisut pakkus lohutust
teadmine, et äkki tuleb täna hää sõidupäev. Etteruttavalt saame tõdeda, et
oligi paganama äge sõidupäev – võib öelda, et isegi selle tripi parim kruttimine!
Douro
valley ja tee N-222 – tõenäoliselt Portugali parim
tee! See tee kärab nii tsikliga kruttimiseks kui ka cabriolaadse autoga
kulgemiseks.
Kui seda teed N-222 guugeldada, siis saab
kinnitust, et tegu on maailma igasugu top’idesse kuuluva teega (eriti tsiklimeeste seas).
Visuaalselt nägi meie tänane sõit välja selline:
Kilomeetreid küll väga palju ei tulnud aga
see-eest oli väga lahe sõit – kurvid, serpentiinid, vaated ja …
…. ja telefoni putka. Noh, kui sul just tekib
keset mägiteed tahtmine koju helistada siis oledki sa õiges kohas 😊
Douro tee tõestas seda, et alati ei peagi
mõnus sõidutee kulgema mööda mererannikut. Piisab täitsa sellest, kui on
mägi-org-jõgi-org-mägi-veini istandused 😊 … Royalid soovitavad!
Megailusad vaated ja Douro jõe oru
veiniistanduste viinamarjaistandused paitavad lõhnameeli …
Oleks olnud patt mitte korraldada väikest
foto-shuuti:
Üks karvane motomees tantsis kraavi kaldal
„Kaera Jaani“
No aga kurjam – siin on äge, üle ootuste äge,
tegelt kah!
Kaugelt vaatan, et üks täpikene tuleb, sealt
puude vahelt. Jõuab lähemale, ei olegi täpikene, on hoopis Taavi, valge
Panasonicuga 😊
Kruttimisega on juba see lugu, et energia kulu
on suur ja mingi hetk kere nõuab täidet. Tegime ühes suvalises teeäärses restos
peatuse. Kõigepealt tuli üks neiu, ettekandja vist, vaatas meid ja küsis naeratus suul, et kas räägime inglise keelt? Saanud jaatava vastuse, naeratas ja vuristas kohalikus keeles meile midagi ette. Küsimuse peale, et „kas süüa saab“, saime vastuse, mis tõlkes tähendas umbes midagi sellist, et „hetkel on
siesta ja kokk on laulupeol .... Ühesõnaga, meil on pakkuda ainult snäkke“. Korra isegi mõtlesime, et „p…se ja
kütame edasi“. Aga õnneks otsustasime täpsemalt defineerida sõna „snäkk“. Ehk
siis nende jaoks tavaline pauk, a meie jaoks prive-gurmee … ehk siis grillitud
kaheksajalg ahju kartuliga 😊 … kui see on snäkk, siis seda
snäkki tahan mina saada!
Kuna toit oli hea ja teenindus ok, vaatamata väiksele keelebarjäärile, siis jätsime ka pisut jotsi. Kui minema sättisime siis tuli söögikoha omanik tsiklite juurde ja kinkis meile pudeli selle resto oma veini. Nimelt, kuulus sellele restole ka üks väike veiniistandus. Tore žest. Ei tea, kas selle põhjuseks oli veits jotsi või fännas ta tsiklimehi, igatahes tore lugu.
Ühes täitsa tavalises benskuas avastasime, et
burksi saab ka pakiautomaadist tellida. Moodu-värk, aga kuna kaheksajalg keeras
kõhus alles teist külge, siis kahjuks ei saanudki teada, et kas sellest
apastraadist oleks väljunud soe või mitte nii soe burks …
Rahu, ainult rahu – kõik on kontrolli all!
Et nagu mis mõtles?! Viinamarjad polegi veel
valmis, vä?
Päev hakkas märkamatult õhtusse veerema, ning
aeg oli tänaseks öömaja otsida … äkki leiab midagi nooblit?
Tee tänasesse majutusasutusse viis meid suht
kõrgustesse …
Leidsime 5* hotelli. No ja joppen-pohh – niigi
juba üle kõikide ootuste ja värkkide, joppas ka öömajaga. Tagasihoidlik vaade
magamistoast. Vannist oli kah sama vaade. Ja meil kõigil kolmel oli „oma vaade“
Hotelli nimeks oli: Hotel
Douro Scala. Soovitame soojalt!
Päike küll natu pimestas, aga nägudest
peegeldub puhast rahulolu!
Kas järgmise pildi kohta võib öelda:
miljooooni varbapilt? … usun, et võib!
Hotelli resto oli vinks-vonks ja …
… ja ega meiegi nägime suht vinks-vonks välja
… Oli käes aeg, selga panna ainukesed nööpidega kaasavõetud pluusid 😊
Selle reisi esimene lammas. Soovitati meedium
vell danni … jäime väga rahule!
Magustoit
oli – magustoit
Nii see juba on, et
kui sa nii sulnis paika oled sattunud, siis kohe tuleb luulehoog peale … no ja
nii see siis sündis - pildil tundmatuks jääda sooviv luuletaja ja pildi all "eepos":
Kui üxkord satud
Portugali
Ja ma mõtlen, et
mitte lihtsalt Lissaboni
Veel parem, kui oled
tsikliga ja
Vähemalt kahe sõbraga
…
Kui head ja ägedat
teed Sa otsid,
Mis ka hingele oleks
rohkem kui totsid
Siis tea … et Douro
Valley on seepse tee
Mida tõenäoliselt Sa
otsid (vä, krdi sotsid!)
Need külad, kurvid,
mäed ja orud …
Veiniistandused ja
caffeeed
Armsad majad ja
bufeeed …
Nii on, et aeg see
peatub see!
Päike, soe ja mõnus
olek …
Eks ta ole, et siit
me ei ole.
A kui oleks, vast see
oleks tõesti tore!
Ja ei huvita, kui see
nii ei ole!
Ära ole tõre! See
pole üldse tore!
Tule parem siia … ole
hea ja tunne ära,
Et see, mis puudu
Sul, on täpselt see,
Mis siit Dourost
leida võid … krdi sotsid!
Et siis oleks selge
värk ja küsimusi poleks
Pane laik ja ole
tasa, kuulata ja mis ka ei oleks …
See ei ole niisama
nonsenss
Vaid reaalselt
ebareaalne naisness! … Krdi sotsid!
Ära heitu, kui
minibaar on tühi,
Seda juhtub ja ei ole
nali
Las ta jääb ja looda,
Sest vahest elu ju
seda toodab! … Krdi sotsid!
Aga nali naljaks ja
tegelt ka
Meile meeldib siin ja
seal
Kui Sa tunned rõõmu
uuest plaanist
Siis vabane oma
vanast saanist!
Portugal on muidu
natu imal
Kus esimene auto on
emm ja tagumine jumal
Aga Porto ja see kant
ja värk või nii …
On tore, fann ja
kenam! … Krdi sotsid!
Need lahedad reisid
rõõmu teevad
Ja inimesi natu
paremaks loovad
Ole Sa ametnik või
ettevõtja või jurist
Siin oled Sa lihtsalt
turist!
Ah jaa … mis iganes
Sa ilmas ka ei otsi
Siis kohe välista Sa
sotsid!
Mis seal ikka olla
saab!?
Huvitaval kombel tundus see luuletus öösel palju paremini riimuvat kui nüüd, seda uuesti lugedes. Ei tea, kas oli oma osa selles ka "luulevedelikul" või ongi nii, et mingid asjad riimuvad õhtuti paremini kui hommikuti.
Ah jaa, sellest õhtust meenub veel ka üks väike tõsiasi - keegi krt. oli enne meid minibaaris "telepassi" teinud ja Gin´i pudelitesse vett pannud. Aga noh, mis siin ikka - "what goes around comes around"
Märkamatult oligi minibaari kütus otsa saanud ja
ühe paganama vaffa päeva võis fantastilise öise vaate taustal igati korda
läinuks lugeda!
