Seitsmeteistkümnes päev

Hommik Riva del Gardas oli viimane ühine hommik kogu senisele reisiseltskonnale. Edasi läksid meie teed lahku. Sulo ja Türkson võtsid suuna üle Alpide kodupoole. Taavi, Romet ja Margus aga suuna tagasi lõuna poole, Prantsusmaad avastama. Edaspidi püüame paralleelselt kajastada mõlema reisiseltskonna toimetamisi.
Silmaveega saatsime siis varased ärkajad teele ja kobisime ise tagasi basseinimõnusid nautima :)

 

Järgnevate sündmuste kajastamine jõuab teieni, tänu Alpi postikanale ja on muutmata kujul lisatud blogisse, seega ei võta kirjanik endale mingisugust vastutust järgnevate sündmuste kirjeldamise ja emotsioonide ülevoolavuse eest.

".... Kui teised alles basseini ääres põõnasid alustasid Türkson ja Sulo Stelvio vallutamisega. 2760 meetrit merepinnast on ikka paras jagu, et nina tatiseks võtaks. Tippu jõudes, kui käte värisemine oli vaibunud, sai teha mõned pildid ...... 

 

Stelvios selgus,et pagana šveitslased olid organiseerinud mingi SEB rattaralli laadse ürituse, et meid delikaatselt mitte riiki lasta. Pidime sama teed alla tagasi minema, mis tõi Sullile mure kortsud näkku.... Kuigi hiljem tõdesime, et siiski alla lasta või see tähendab, et alla tulla oli siiski lihtsam, kui arvasime. 
Vaatamata kehvale ilma prognoosile saime Stelvios ainult mõned vihmatilgad ja seda ka ainult siis, kui ise pilve sisse sõitsime. Lootuses, et pääseme täna üldse kuivalt, arvas gps oma sõna sekka öelda ja juhatas meid Incbruki juures vihma pilve sisse. Jäigi arusaamatuks, miks sellist põiget vaja oli, pühkisime vesiiri kuivaks ja jätkasime teed Tiroli suunas. 

Õhtu lõpetasime maalilises linnas, Kitzbühelis - läbitud ca 500 km. 
PS Austrias on veel paremad teed, kui Itaalias ja kuradi pikad tunnelid...... "

Aga samal ajal, pakkisime ka meie oma asjad ja võtsime sihiks Itaalia loode rannikul asuva San Remo.

Teekond Garda järve lõuna rannikult alla oli maaliline. Kurvilised teed - ühel pool kõrged kaljud ja teisel pool meeletu järv - see kõik on väga võimas.

Väike peatus "pooside" ja positsioonide ning vaadete salvestamiseks...

... ning jälle edasi.

   

Nii, ja nüüd küsimus toredale televaatajale: kõik te teate ju, mida tehakse hispaania kärbestega. Aga mida teha itaalia kärbestega?
Valge on ilus värv - onjä

Siin on väike näide Itaalia jäätmekäitlusest: eri liiki prügi jaoks on eri avad, aga all on üks kast :P

Tore väike linn - San Remo. Koht kust on alguse saanud mitmed lauluvõistlused, sealhulgas ka Eurovisioon. San Remo on ka meelispaik jalgratturitele. Ilmselt ka sellepärast, et siit on alguse saanud seni pikim profiratturite ühepäeva sõit, millel pikkust 298 km. Tänaseks on seda võistlust korraldatud juba 107 korda. Meie filosoofiat see muidugi ei muuda - "valge mees ei pea edasi liikumiseks higistama!".

Mereäärses rannarestos aitas meeldiv ettekandja oskamatutel turistidel õigesti seabass´i rookida. Oli jällegi ütlemata maitsev toiduelamus.

Kui kõht täis, siis võis kasiinosse laiama minna.
Kohalikud "Charley inglid" Casino San Remo ees. Kui Tallinnas on Edgaril MUPO, siis San Remos on Albertol MUCA.

Hilisõhtul sai ka Giovanni juures ära käidud. Oli teine päris õnnelik - lõi patsu ja puha :)

Rebased ingliga kesapõllul: