Täna võtsime suuna Lemans´ile.
Startisime varakult, jälgides kohusetundliku koolipoisi kombel igasugu tarkasid ilmaprognoose ning soovides vihmapilvedele "telepassi" teha.
Värsked uudised (rahutustest ja jalgpalli lollakatest) ja head soovitused toredatelt inimestelt ei soovitanud meil Pariisist läbi tungida. Aga pohhuistid nagu me oleme, otsustasime siiski võta paar tundi sõidu aega ning Pariisi siiski läbi teha. Kokkuvõttes vist ei saa päris väita, et "nüüd oleme ka Pariisis käinud" ... Sest, sinna jõudsime mõnusa värskendava vihma saatel ning läbi linna kulgeva kiirtee jooksul, arvestades vihma ja nõmedalt tihedat liiklust, me õnneks Pariisis jalga maha ei pannudki. Nähes möödaminnes silma nurgast "torni", saatsime mõttes suudlused sinna poole teele ja keerasime aga rulli peale. Peagi jäi märg ja vesine armastuselinn meil seljataha ja kaugemal ees terendas heledam taevas.
Aga kuidas sa niimoodi ikka Pariisis käid kui "tornist" pilti ei tee. Nii siis meiegi, ühes väikses teeäärses bensukas olid "tornid" lausa riiulist võtta :)
Lemans tervitas meid juba kaugelt oma reklaamidega kuulsast 24h sõidust. Meie olime just eelmine päev oma 24h sõidu ära teinud ja Lemaansi kuulsa võidusõiduni oli jäänud veel nädal.
Lemans on muidu ilus ja armas, oma väga kauni vanalinnaga. Kui aga tuleb anda mingi iseloomustav nimi, siis see oleks - Koerte linn :)
Leidsime väga laheda hotelli, mille noor direktor lubas meie tsiklid oma uunikumist Citroen´ide kõrvale parkida. Hotellis oli igas võimalikus kohas koerte pildid:
Virgin Mojito ja türklaste kebab - päris huvitav kooslus ... ei olnud halb :)
Vana linn oli küll oma treppide ja värkidega väsitav, aga tõesti kena, puhas ja hubane:
Vanalinnas asuv sinine, USA stiilis baar ja Monroe tissid:
Õhtu naelaks oli jalka EMi avamäng Prantsusmaa Vs Rumeenia. Sättisime seda vaatama kohalikku pubisse nimega Le Mans Legend Cafe. No kes see geenius paneb oma publie nimeks Cafe, ah?
Istusime seal prantslaste vahel ja olime salaja rumeenlaste poolt. Ütleme nii, et ei olnud lihtne - olime ju ainsad rumeenlaste poolehoidjad :) Ei julgenud rumeenalstele väga kaasa ka elada, aga samas ei tohtinud ka väga vaikselt istuda - see oleks meid reetnud :)
Nii me siis kommenteerisime mängu valjult eesti keeles. Kõik olid rahul.
Allolev joonis näitab konnasööjate esimese värava lärmi ... max oli 85,3 dB
Jalka nähtud, õlled tehtud, prantslastega "võidurõõm" jagatud, läksime koerapilte täis hotelli magama. Tegelt oli väga mugav ja puhas ja tore hotell!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar