Sulo ja Türkson alustasid varakult, poole kaheksa ajal, teed kodu poole. Ja nagu võluväel, ainult mingid tühised 15 tundi hiljem ehk enne keskööd nad kodus olidki. Härrad läbisid 1010 km ja seda valdavalt tugeva külgtuule saatel. Päeva boonus olid teetööd nii Poolas kui ka muidugi Lätis. Ja nagu ikka, mida kodule lähemale, siis ka nüüd - ilm muutus järjest külmemaks. Koju jõudes oli soojakraadidest alles jäänud kõigest +5.
Ei tea küll kuidas Sulol, aga Türkson väidetavalt olla järgmised päevad käinud ringi talvemantlis ning öösiti olla jätkuvalt unes tsikliga ringi tiirutanud ning sattunud üha järgmisesse ja järgmisesse linna ...
Meie tänastele seiklustele võiks alapealkirjaks panna "Tour de France" või veel parem "Tour de öö"
Aga kõigest järjekorras ...
Hommik Sant Tropez´i villas oli "easy, like sunday morning". Mingeid suuri plaane meil polnud. Usaldusväärsetest allikatest kuulsime, et ca paarisaja kilomeetri kaugusel on palju flamingosid. Otsustasimegi võtta rahulikult ja minna kõigepealt "õnnelinde" vaatama ning siis jooksvalt, tunde järgi otsustame, kui kaugele me täna sõidame.
Linnufarm oli päris pirakas. Kraadiklaas näitas mõned kraadid üle 30ne. Mis siis ikka, võtsime ette väikse jalgsimatka tsikliriietes - mõnuz.
Väikest jahutust pakkus riisiõlu, mis maitses väga okeilt. Aga ilmselt selles palavuses oleks mistahes õlu maitsnud hästi, peaasi et külm on.
"Õnnelinde" sai pildistatud iga nurga pealt, lootes ilmselt sellega ka osakese siinset õnne omaga kaasa võtta.
Nagu alloleval pildil näha, pole need tsiklimehed nii hirmuäratavad midagi, täitsa looduselapsed ju :)
Siin on televaatajale ka väike silma harjutus - kas leiate pildilt ülesse colgate reklaamist tuntud kopraonu.
Linnud ja loomad vaadatud, otsustasime suuna võtta Bordeaux´ile. Tegemata kodutööd, arvasime südikalt, et küll hotelli leiame ja tunne on hea, põrutame aga sinna kohale.
Kiirteel, ühes tanklas tahtsin sulli veits välja võtta aga just sellel momendil kui hakkasin kaarti sisestama aparaati, viskas see pildi taskusse ja mõne minuti pärast ilmus windowsi logo, mis ilmselt jäigi sinna ennast lahti kerima. Ilmselt läks mul seekord õnneks, tänades kohmakaid näppe jäi pangakaart alles.
Kiirdeel kilomeetrid läksid kiirelt, aga mingist ajast hakkas ka kell kuradi kiiresti liikuma ning mingist hetkest hakkas abosluutselt kõik kuidagi nagu multifilmis liikuma.
Meie sõjaplaanile andis tugeva tagasilöögi remont kiirteel, mis pikendas vähemalt kahe tunni võrra meie seiklusi. No meil lihtsalt õnnestus ümbersõidu teepeal ära eksida :P Samas olgem ausad, on ikka täitsa lollakad küll ... keset kiirteed on tee kinni ning mitte ühtegi normaalset suunaviita vms et kuidas kiirteele tagasi saada. Ühes tanklas küsisime kohaliku käest ehk to aitaks ja annaks suuna kätte - aga see raibe, vastas suu-vett-täis-häälega: "bljorduuu, bjlorduuuu jääb sinna" ja suunas meid sama teed pidi samasse "tee on kinni" kohta tagasi ...
Aga öösel kusagil 2-3 ajal jõudsime lõpuks Bordeaux´i. Esialgne rõõm ilusti kohale jõudmisest ning veel suurem rõõm ca 750 km läbimisest, kustus aga üsna pea. Selgus, et terve selle ilusa (vähemalt öösel jättis sellise mulje) linna kõik hotellid ja urkad on jalkafännide ja teiste "lollakate" (loe: huligaanid vms) poolt kinni pandud ... juba 3 päeva ette, enne mängu on kogu linn sisuliselt "lukus".
Mis siis ikka ... hakkasime edasi liikma. Isegi ei mäleta, mis tol hetkel eesmärgiks see järgmine linn oligi. Päike hakkas juba vaikselt tõusma ja täis tiksus 24s üleval oleku tund. Pärast kõike neid öiseid seiklusi ja 1050 km läbinuna, leidsime lõpuks Saintes´e linnas sobiva hotelli. Me olime selleks hetkeks juba nii soodad ja väsinud, et endlikepiga me ei suutnud enam endi väljanägemist jäädvustada. Kuid tõenäoliselt vaatasid hotelli adminnile otsa enam-vähem selliste nägudega 3 tonti:
Olgu siinkohal ära märgitud, see polnud selles linnas mitte esimene hotell, kuhu me sisse sadasime. Meil jätkus veel ka nende punaste silmadega piisavalt südikust valimaks ikkagi parimat, olgugi, et väljas juba ammu valgeks läinud. Hotellis muidugi pakuti meile iroonilise naeratuse saatel veel ka hommikusööki, enne kui voodisse kukkusime.
Magasime pisut, no nii 2 h ja istusime jälle tsiklite selga ning võtsime järgmise tonni ette ... Olgu-olgu - nali :) Jalad saime alla alles kusagil peale kella 15.00 ning tegime ühe "hea, et elus ja ühes tükis oleme" tähistava riisiõlle:
Otsusasime, et täna rohkem ei sõida ning jääme Saintes´e. Läksime linna peale kondama, sööma ja puhkama. Tegelt täitsa tore linn oli jälle meie teele jäänud.
Tore oli muidugi ka avastus, et ühistransport selles külakeses lõpetas oma töö 21 ajal. Aga meie avastasime selle asjaolu kella 22 ajal. Ka taksot ei olnud võimalik leida/tellida ... Mis siis ikka - "kirss tordil" oli 2,5 km pikkune õhtune jalutuskäik hotelli tagasi.
Tee peal jäi meile ette üks "pesumasin" ... alla 10 min oleks saanud 8 eurtsi eest pesu pestud ja siis veel ka terve 1 euro eest selle ka, no nii 30 min, kuivaks. Korra käis peast läbi mõte, et tuleme siia öösel tagasi pesu pesema ...
Ja nii lõppeski meil jälle üks tore reisipäev (või päevad, sest see "Tour de ÖÖ" kruttis ajaarvamise ikka korralikult sassi). Tegime veel viimased õlled hotelli lobby´s ja kirjutasime blogisse mõned read ja jälle oli kätte jõudnud homme ... :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar