Alustuseks kerge resümee kodu poole liikuvast ekipaažist, kelle hommik algas päikeselise Kitzbüheli mingis hubases hotellis.
Peale kosutavat hommikusööki, olevat nad tutvunud linnaga, mis nägi välja sama ilus, kui pakk viiesaja euroseid,
Alljärgnevalt siis härrade versioon nähtust/tehtust jms olulisest:
Kinnisvara hinnad olid Kitzbühelis ikka kuue nulliga. Mõni puukuur maksis ca 400 kilo. Nüüd kujutage omale ette Raadi automüügi platsi Tartus! Tuli silme ette? Tubli! Ja nüüd kujutage ette seda sama platsi, kus ainult seisavad bentley´id. Seal see nii oli :)
Sõit jätkus Sulli gepsu juhendamisel Prahasse. Peab mainima, et olles Itaalia ja Austria liikluse ja teedega juba harjunud, siis Tšehhi tundus esialgu imelikuna. Linnade vahel bensukaid praktiliselt polnud, mistõttu meie tsiklid olid nats näljas.
Kuid selle eest Praha ... kompentseeris kõik kannatused, mis teele satusid, oma toredate söögikohtade rohkusega ja muu laheda meluga. Küll valmistas väikse šhoki, kui lauale toodi arve 4 õlle ja suupistete eest ... üx õlle maksis 13 eurtsi ... või oli see kogu arve?!?
Mis te arvate, kas peale Itaalia numbreid kogenuna, oli meeldiv tunne või mitte?
Kesklinnas asuv Hard Rock Cafe on siin üüratu. Tõenäoliselt mingi 10 korda väiksem kui Veneetsia oma .. või oli see vastupidi?!?
Tulles nüüd tagasi teiste euroopa avastajate juurde, siis meie teekond jätkus suunaga Prantsusmaa poole. Piiriületus oli turvaline - seda ühelt poolt carabinieri´de kui ka teiselt poolt Prantsuse laiguliste valvsa pilgu all. Ja siin ta oligi ... viva la France!
Kui ülimalt kehval kohal asuv kehvakene Prantsuse silt oli erinevates poosides ära pildistatud, vabastasime liikluse. Üritades matkida ida-saksa turisti malbet ja süüdimatut naeratust, jätkasime kolonni eesotsas teed Monaco poole.
Kuna täna pikka sõitu polnud, siis tegime esimeses kuurortis väikse peatuse, koos kerge prantsuse toasti ja kosutava karastusjoogiga. Tegelikult saab ikka prantsusmaal üllatavalt kergelt hakkama. Teadamata prantsuse keelest midagi peale sõnade: mon amour, charmant ja "ma zöö zu ää" saime me siiski kõik vajaliku tellitud. Palju oleks ka muidugi loota, et kohalik kelner inglise keelt valdaks aga ega me ei nurisegi. Kõik on hästi. Inimesed tunduvad siin kuidagi väljapeetumad ja vabamad.
Jätkasime mööda rannikut teed Monaco´sse. Igasugu veeliikurite arv erinevates lahesoppides aina kasvas ja kasvas ning aina uhkemaks ja suuremaks need muutusid.
Tuleb mainida, et kõige selle ilu, puhtuse ning kulda-ja-karda vahele, saime paraku väikese pettumuse osaliseks. Nimelt pidime leppima kõigest prantsuse nr. 2 rikkuri (mingi Bernard) paadi boksi tagurdamise soorituse nägemisega. Aerupaadi nimeks oli "Symphony" ... võite vabalt googeldada. Tegelased tagurdasid küll mõnel vähetähtsamal kanuul küljed maha, aga ega see paadi 150 millist väärtust vast eriti ei kahandanud.
Muide - nädal tagasi toimus siin F1 etapp :) Tegime meiegi paar kiiremat tiiru tribüünide vahel.
Kogu selle mõnu keskel oli meil mahti ka kosutav lõunaõlle teha. Olgu kohe lisatud, et ei olnud kõige kallim! Aga maitses hästi :)
Päeva lõpuks jõudsime Nizza´sse.
Sobivat ehk koos privaatse parkimisega ööbimiskohta andis otsida. Aga noh ... leidsime ja veel ka bassuga. Pidime küll leppima olukorraga ning peamisest ranna promenaadist 600 m eemalduma ... aga me saime hakkama!
Linnas jalutades jäi silma, seni nähtust, kõige kenam Vespa. Ja mõni eriline parkimisgeenius sattus kah pildile - mitte et neid siinmail vähe oleks :) Aga nende isendite vahele oleks võinud lihtsalt A4 paberi panna ja see poleks maha kukkunud.
Sellist söömise orgiat, kui siin, ei ole veel sel reisil olnud. Neid kaloreid ikka annab maha joosta!
Õhtusel jalutuskäigul linnas, lugesime "homseid uudiseid" ja nautisime kunsti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar