Kolmeteistkümnes päev

Hommik algas meil suhteliselt niiskelt. Kummiülikonnad seljas rühkisime sellise riigi nagu San Marino poole.

Tugevas vihmasajus ilmselt kihutasime märkamatult üle riigi piiri ja kuna San Marino tervitav silt jäi meil nägemata tuli riigi visiitkaarti pildistada kohalikult autonumbrilt.

Olles vihmasajus jõudnud kuidagi ülesse ära kruttida, jäime sinna ilusasse ja armsasse maksuparadiisi lõksu - ütleme nii, et  sellise ilmaga ei julgenud keegi allasõitu ette võtta. Kui teate mis tunne võib olla slick-rehviga jäisel teel kiirendada/pidurada, siis vast oskate arvata miks :)

Ega meil muud üle jäänudki, kui oma "Vespad"  ära parkida ja minna tutvuma kohalike vaatamisväärsutega.

Nagu allolevalt pildilt näha, olime me rõõmsad, leides lähedalt ühe nunnu kohviku. Tavapäraseks saanud Nastro Azurro asemel proovisime seekord kohalikku õlle toodangut. Meeldis. Ka ettekandja oli nunnu ...

Ja kui vihm lakkas ning põrand veits tahenes, siis polnud enam kaheti mõtlemist - vaja oli mäe otsast alla saada. Õnnelikult alla jõudes, tekkis meist osades vastupandamatu kihk seda helget momenti teistega jagada aga kuna Sulol oli mobla tühjaks saanud, siis ainukene võimalik koht endast selfi teha oli kohalik "Photobooth". Aga kuna see oli ilmselt üks vanemaid versioone nendest putkadest, siis puudus selle Facebooki nupp, mis omakorda Sulole väga rõõmu ei pakkunud.

Edasi viis meid teekond Bolognasse. Kuidas nüüd seda linna iseloomustadagi - see on ilus Riia. Ainult murjameid oli vast rohkem.

Sattusime ühte lahedasse restosse, kus omaniku-laadne tegelane orgunnis meil special õhtusöögi. Täpset retsepti küll enam ei mäleta, aga mingi oluline aeg milleski, kuidagi laagerdanud veis, kahel erineval moel. Oli selle reisi üks ägedamaid gurmee-elamusi.

Enne ...

... ja pärast

Kindlasti on siinsele lugejale jäänud mulje, et see reis on üks illallaa-trullallaa ... aga vaat ei ole! Mõtsime, et teeme väikse vahe kokkuvõtte ja tegime vabakäe joonise seni läbitud teekonnast;

Õhtu naelaks oli muljetavaldav televiisori taoline toode Bologna hotellis, või see, et ma tahtsin öelda, et me tegelikult arveldame siin ainult suurte kupüüridega ... noo ikka väga suurte kupüüridega, võiks lausa öelda, et teleka suuruste kupüüridega :) No ja see väike detail, et antud isend vanakooli kineskoobist asetses pelleris :)