Hommik Albuferas oli Harley meestele kohane, ainult et seekord me remontisime mingit Panasonicut. Ühesõnaga, võtsime lahti, tõdesime fakti, et ei tea milles viga on ja panime kokku tagasi. Ah jaa, miks me üldse remontima hakkasime.... krt, täpselt ei mäletagi ... vist sellepärast, et paukus kuidagi valesti - bassivõimu oli kuidagi vähevõitu. Ju siis vajab pisut häälestamist vms ...
Kraadiklaas näitas 30 kraadi kanti ja võtsime suuna mööda rannikut Sagrese suunas. Ilusad rannikuäärsed teed viisid meid Portugali edela tippu.
Kivised, kuid ilusad rannikud ...
... vaata kuhu tahad, ikka kivid. Taavi vaatas muidugi kivi näoga taevasse ja seal tõesti kive pole. Kui siis ainult üks ere kivilärakas ...
Margus üritas tähtsa näoga vaadata, et kas tõesti on horisont viltu .... krt, selle kohapealt vaadates on vist viltu küll, aga see paistis isegi ilma pinoksliga vaatamata välja. Ah, ilmselt piilus hoopis vastas rannas päevitavaid "koeraninasid"
Üks kohustuslik "pissi pilt" kah ... või see tähendab, et selja pilt kah. No ütleme nii, et üks kõrgeima vabalangemisega ja ilusama vaatega "looduspilt"
Leidlik ja ilmselt ka kohalik sakslane on oma hot dogˇide turustamiseks välja nuputanud väga kavala turundusnipi. Nimelt on see viimane kuum koer enne Ameerikat ja ostes selle siit, saad kaasa ka vastavasisulise sertifikaadi.
Proovisime selle "viimase vorsti" ära. Seda ka vaid ainult selle "paberi" pärast, mis ise süüa ei kõlba. Aga ... Tehtud! ... Yessssss :)
Saksa vorst naha vahel, kruttisime mööda käänulisi Portugali ranniku teid edasi.
Ei, ei ... Me pole nii madalale langenud, et nüüd juba kahe liitrist Bocki joome. Siin pakutakse seda hoopis väiksemates klaasides. Veits lahjem on kah.
Mõnikord võib juhtuda, et kui hommikul paned küll mõõda hüpotenuusi minema, aga lõuna ajal avastad, et krt, oled hoopis valele poole jugama pannud.
Sellest võib veel aru saada, et aeg ajalt mingisugused "vööd" teepeal maas vedelemas ... siinmail naa tavaline road kill. Aga see, et hotelli tamburis on peotäis prussakaid "päevitamas", see on küll õige pisut kummaline või isegi et "kentsakas".
Peatuspaigaks sai meile selline linn nagu Vila Nova de Milfontes. Hotellidega oli selles linnas selline huvitav lugu, et hotelle, mis ühte gruppi kuulusid oli siin vist seitse, aga neil oli kõigil kambapeale ainult üks Reception, kust tube sai bookida ja raha maksta. See reception asus üsna linna ääres, ühes väikses kontoris. Nii, et kui oled otsapidi hotelli jõudnud ja sulle vaatab sealt otsa selle hotelli teenindaja (receptioni laua taga) siis, tema käest sa tuba osta ei saa, vaid pead minema linna äärde kontorisse. Seal saad raha maksta ja sealt saad ka võtmed. Noh ... ja siis tuled tagasi ja asud puhkust nautima.
Õhtuses linnas tegime avastuse, et enamik maju on siin sinised, valgete aknaraamidega või oota.... vist olid ikka valged, siniste aknaraamidega.
Ja nagu tavaks on juba saanud, siis hotelli terassil sai tehtud ka see "tudu tekiila", kaneeli ja apelsiniga. Puhtalt ainult ravi eesmärgil - kaneel ja apelsin on ju tervisele kasulikud.
... ja kuna täna öösel oli Taavi kord norsata siis ennetades probleemi, vedasime ta unepealt koos voodiga hotelli koridori.
... head ööd! Ilmselt tuleb täna hea uni :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar