Salamancaˇs ööbisime sulnis 5* majutusasutuses. Ilmselt antakse neid tärne peldikute järgi. Ei ole midagi halba öelda
Kui tavaliselt jagatakse hommikul munaputru kusagil keldris, siis Salamancaˇs nautisime seda võrratut gurmee-pauku hotelli kõrgemail korrusel.
Ja samas olid meie tsiklid pargitud 2-3 korrust maa alla asuvasse garaaži. Hommikul sealt välja sõites suutis Taavi oma tsikli mürinaga nii mõnegi õrna hingega turisti ja hotelli ametniku (pehmelt öeldes) ära ehmatada ...
Hilisõhtul hotelli lobbyˇs väikest tudu-snapsu tehes, tuli meist kellegil geniaalne mõte visata pilk peale ilma-radarile. No ja täitsa-seal-samuses, mida ilma Portugalis om ... Seega võtsime täna suuna Hispaania lõuna rannikule, päikest ja sooja otsima - Portos lubas ainult 9 kraadi sooja ja see polnud just väga ahvatlev ...
New plan! Kõigepealt Sevilla ja siis sõber Reno ning Benalmadena! Yessssss!
Seega panime mööda hüpotenuusi minema ja kruttisime peaasjalikult kiirteid. Vahepeal kiskus päris külmaks ja teeäärsed mäe tippude lumised tutid pakkusid küll eksootilist vaatepilti, kuid olid ka samas pisut hirmuäratavad - kus on soojus, mida meile reklaambrošüürides oli lubatud, ah?!
Lisasime endeile mõned kihid riideid juurde (eelmise aasta reisi kogemusele tuginedes, ega meil neid vammuseid seekord väga kaasa polnudki) ja kütsime edasi ...
Ja äkki tuli mägede tagant pahvakas sooja ja jõudsimegi selle päeva pit-stopˇi ehk linn nimega Merida.
Linn ise oli tegelikult täitsa äge. Vanalinn koos oma varemetega.
Royalite värvid jäädvustatud katkiste müüride vahele...
.... võisime hüüda "hurraa", kõik kivid on üle loetud.
Nii juhtub kui nutiajastu turistid on harjunud, et guugel aitab ja juhendab igal võimalikul juhul ... lühidalt - me eksisime nende pagana varemete vahel ära, kuna paberkaardil pole seda liikuvat punast punkti "Here You Are"
See õpitud abitus oli kohati täitsa naljakas ning paberkaarti lugedes tõdesime, et kui keeruline võis ikka elu vanasti olla :)
.... ja palun väga, ausõna, see linn oli ennem juba katki kui meie siia jõudsime.
Millegipärast tundus päälinnlastele, et nad on seda pilti kuskil varem näinud. Tark googel teadiski, et Rotermanni kvartal kuskil kauges Eestis on selle tervem koopia
Onju sarnane, või mis?
Pit-stop tehtud ja natuke veel kiirteid ning olimegi Sevillas.
Hotellis haaras meid vastupandamatu soov kõik need lollused, mis lapsena keelatud olid ära teha. Seekord polnud ju ka manitsevat isa pilku kuklas :) Kuidagi endalegi ootamatult sai koridori nurgad pakikäruga maha sõidetud ja noh, oli lõbus küll. Aga siinkohal manitsus kõigile lugejatele - ärge seda kodus järgi tehke!
"Voice activated elevator" ... kusjuures sinna pidavat vähemalt 6 hombreˇt mahtuma ...
A vaat, Sevillas on "kõva kivi kohvik" ja sinna me otseloomulikult ka läksime.
Sevilla vanalinn on ilus, äge, ilus, võimas ja mida kõike veel ... eriti pimedas.
Allolevalt pildilt on näha, et meie ööbimise standardid on ilmselgelt liiga ülehinnatud. Või - on kohalikel mingit salainfot panga tegevuse kohta ja nad on varakult ennast sinna ukse taha järjekorda sättinud.
Sevilla on öösel ilus, või nagu öeldakse - öös on asju, mis päeval märkamata jäävad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar