Hommikul tõdesime, et ei ole ikka seda sõiduilma. A no mis sa teed ... pidime endeid siiski teele seadma. Päeva peale näitas kraadiklaas isegi 33,5 kraadi. Uhh, palav.
Risti üle saare ja Supetar`ist laeva peale ning Splitti. Laevale saamisega tekkis meil väike segadus. Õigemini, viitade puudumine või segane paigutus, tekitas olukorra, kus leidsime ennast järsku järjekorra eesotsast. Piletit meil muidugi polnud ja me ei teadnud ka seda, et kas see on "see" õige paat. Tekkis juba kerge lootus, et kas tõesti me suudame Horvaatias panna "telepassi" lausa praami sõidule aga ei, nii lihtsalt meil ei läinud. Fellaini (Manchester United FC staar) välimusega lossija võttis oma tööd siiski tõsiselt ja Taavi juba seletaski kassas müüjale, et meil on vaja kolme piletit sellele laevale. Küsimusele, et kuhu te sõita tahate, osutas Taavi käega laeva poole. Eesmärk oli saada laeva paele ... see, kuhu see laev läheb, polnudki nii oluline. Tsiteerides siinkohal klassikuid: "Elu on seiklus".
Palavusest oli ka Miki Marguse särgil juba kurjaks muutunud.
Mandrile jõudes, oli eesmärgiks Krka looduspark. See on suur looduspark, mille suurim vaatamisväärsus on samanimeline jõgi. Õigemini Krka jõe kosed. Mõistlik oli sinna lähedusse ka ööbimispaik leida. Ega sellises kuumuses poleks tsikliriietega sellist loodusmatka ette suutnud võtta. Jätsimegi siis kirsad ja tsikklid ööbimiskohta ja suundusime laevareisile, mööda Krka jõge loodusparki.
Looduspark ise on väga ilus, lausa lummav. Kuna üks pilt pidi rääkima rohkem, kui tuhat sõna, siis on järgnevalt teile siin rohkem kui 5000 sõna eest pilte.
Nagu looduspargis oleks veel vähe saanud käidud. Uudishimu ja soov teada saada, et kuhu see trepp küll välja viib, oli ikka nii suur. Kõrvus kajamas Led Zeppelini lugu "Stairway to Heaven", pulss 140-ne peal, rühkisime ikka ülesse.
"Kauni kodu" konkursile, sisekujunduse eripreemiale, võiks esitada vabalt ka meie öömaja (Villa Marbella). Lilla ja rohelise kooslus, nii äge.
Asula, kus ööbisime, kandis nime Skardin. Kui meil ühest Brac´i saarelt kaasa võetud veinist väheseks jäi, leidsime kohaliku veinibaari. Saime sealt sümboolse koguse kuna´de (kohalik rahaühik) eest paar liitrit veini juurde.
Pildi taustal käis tõsisem konna-pano ... kahjuks pilt häält ei edasta :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar