12. mai 2019

Itaalia 2019 Kokkuvõte


No nii, hääd sõberid!


Läbi selleks korraks see reis ja Vandersellid jälle kodus tagasi. Oli taaskord igati mõnus trip ja paraku aeg lendas taas kiiresti.
Selle reisi eesmärgiks oli külastada Sitsiiliat ja see eesmärk sai ka täidetud. Olenemata mõningatest tehnilistest viperustest, mis tegelikult lisasid reisile isegi veidikene täiendavat vürtsi, oli reis väga lahe. Läbi sai kärutatud ca 5 100 km. Nähtud sai igasugust Itaaliat – seda Itaaliat, mis on reeglina ilus ja puhas ning mille pildid säravad vastu kõiksugu reisiportaalidest ja ka seda Itaaliat, mille üle väga uhked ei olda, mis on must, kole ja räpane. Üldjoontes võib Itaalia kaheks jagada, see jõukam ja ilusam pool jääb Roomast ülesse poole ja see vaesem, räpasem ja „külaliste“ rohkem Itaalia, jääb Roomast alla poole. On muidugi erandeid ka allosas – reeglina puhkuse kuurordid on ilusad, korras ja puhtad. Aga ega me oma blogiga ei püüagi kellelegi midagi maha müüa või miskit teistsugustes toonides kuvada. See on see, millisena me seekord seda maad nägime. Eelmine kord, kolm aastat tagasi, jättis Itaalia meile tiba teistsuguse mulje.  Kindlasti sõltub see paljustki ka sellest, missugusel marsruudil me seekord kulgesime. Visuaalselt nägi see välja midagi sellist:





Selle reisi lahedamad teed leidsime me Toscana piirkinnast. Kurvilised teed mägedes, viinamarja istanduste vahel, väga äge … soovitame soojalt! Külastatud paikadest olid põnevamad maha jäetud linnad: Craco ja Pogghioreale. Ilusad on ka vanalinnad, oma arhitektuuriga ja meluga. 


Suured tänud reisikaaslastele, oli taaskord väga lahe reis. Tänud ja tervitused ka Sulle armas lugeja, kes Sa meiega koos kaasa reisisid sellel tripil. Kohtumisteni järgmistes osades.



Side lõpp! Tsau-paka! Arrivederci!




9. mai 2019

09.05.2019

Et siis viimane päev ... oeh, jah! ... et see aeg ka peab nõnna kiirelt lendama ...

Täna oli ainult 120 kilti ...


... ja olimegi tagasi terminalis, kust kolm ja pluss nädalat tagasi kõik alguse sai


Pakime-pakime-pakime ...


Päris kõhe oli vaadata, kuidas see tõstukivend meie kalli varaga ümber käis ... loodame parimat :)


Vaat, kollases allveelaevas ei olegi veel õhtust söönud ...


... kummaline asutus, aga käras küll ...


... viimane õhtusöök oli kah, üle keskmise hää ...


Täna ööbime lennujaama lähedal ... eilsest unevõlg üsna suur ja kusagile kondama ei viitsi enam minna ... no ja hommikul on jube varajane äratus kah ...


Reisi lõpuks leidsime ka hotelli, mille igal toal on oma eraldi parkimiskoht-släsh-garaaž ... oleks siis aint tsiklid veel meiega :)


Nii ... aitab küll ja magama! Aitäh, head ööd!

08.05.2019


Hommikul kauplesime natuke öömaja hinda odavamaks ja võtsime suuna Parma peale ...


Jõudime napilt enne vihma Parmaˇsse. Lototron valis hotelliks Novotelˇi, mis oli nii värkse asutus, et see polnud veel päris valmiski :) ... aga täitsa tiben-toben hoone ja garaažis olid lahedad maalingud ...



Parma jättis kah täitsa oki-toki mulje ... puhas, hubane ja kena!


Kuidagi tavatult palju on seekord neid kirikuid meie tee peale jäänud. Ei teagi, et mis värk sellega on? :)



Sihukese apastraadi abil sai 2 eurtsi eest kirikus tuled põlema panna :)



Ägedad tänavad ja veel üx tore fakt ... tänavatel oli laternapostidele paigaldatud kõlarid ja enamjaolt kõikal kõlas klassikaline muusika ... täitsa lahe! Ah jaa, leidsime ülesse ka Karlssoni Itaalia suvekodu :) Tavaliselt me võõrastest akendest sisse ei vahi aga ühel tänaval, millegipärast hakkas silma üks teise korruse korter, mille lael ilutses suur laemaaling. No jah, elutoas, selline kunst, ju siis pidi olema.


Kes on Parmas käinud, see on Parma sinki näinud ... ja ehk ka proovinudki!



Taavil on nüüdset, ehk siis sellest reisist alates, uus "suhe" Apriliaˇga :)


Ühes parmalikult romantilises restos tegime ühe parmalikult romantilise õhtusöögi ...


Õhtul "koju" jõudes käis hotelli lobbys kõva jämm-ja-chill ... võtsime meiegi sellest osa ja läks vist isegi tiba lappama :)

07.07.2019


Magasime väga hästi! Aitäh, huvi tundmast!


Kui kunagi peaksite sattuma Montepulciano kanti, siis astuge läbi ... http://www.cantinanottola.it/ ... mõnus kohake ja lahe pererahvas ... soovitame!





Kui lõpuks isu täis sai poosetatud, panime mõned pudelid väärt kraami postiga kodu poole teele ja sättisime endeid taas minekule ...


Huvitavaid mõtteid ühest suvalisest bensuka restost ...


Cantina di Montalcino ... kahju, et veinituuri ei saanud, aga muidu tundus igati nobile asutus olevat.


Kusjuures, meiega tegeles lätlanna. On teine siinmail juba aastast 2002 ... sai pisut balti-juttu puhutud kah :)


Ühes orus olid näituseks siukesed korstnad ... ju siis oli vaja ...


Täna õhtuks valisime samuti nobile kohakese ... kinnise aia taga, 5 km kruusateed?! ... no aga, äkki on see paigake seda väärt ...


Paigake oligi äge ja täpselt see, mida hing ihkas ... aga suletud, rsk!


Siin pingil ja nende vaadete taustal, oleks kenasti saanud eilset nobile olengut jätkata ... kahju, väga kahju!




Egas midagi - 5 km kruusateed tagasi. Ah jaa, kruusatee alguses oli värav, millest sai läbi ainult tänu kohalikele. Veits nagu dejavu, korra selle reisi jooksul oleme me juba pidanud üle aia välja "vabadusse" murdma. Õnneks väga kaua passima ei pidanud ... omaalgatuslik nuppude "vägistamine" ei aidanud.


Võtsime buukingust esimese ettejuhtuva spa-laadse asutuse ja ... ja pidime pettuma :)


... kõige pealt, saime toad hotelli värskema poole peale, kus ka spa asus, aga ... vesi oli otsas?! :)
... siis koliti meid väheke ajapoolt puretud poole peale, aga ... kont. ei töötanud ...
... ja krt, igal pool siblivad ringi suured mustad sipelgad. Õnneks tubades küll neid ei olnud aga ühes toas oli "La Cucaracha" ennast sisse seadnud. Kuna me olime siiski viisakad turistid siis palusime teist mitte segada ja anda meile uus tuba.
... kas resto töötab? Ja muidugi, aga ... no ei töötnud ju, rsk?!
... mine või ise kööki uovaˇt praadima, aga ... ei lubatud?!
... äkki saab midagi kohale tellida ... ei saa!
... äkki saate meile takso tellida, et ca 8 km kaugusele naaberasulasse minna ... ei saa, või ei oska?!


... lõpuks leidsime ise netis miski takso numbri ja siis vähemalt Peppe oli nõus selle meile ka tellima ... ah jaa, meil anti söögiks aega napilt 30-40 minutit, sest taksofirmal lõpeb tööpääv ja siis me enam ei oleks naaberasulast "koju" tagasi saanud ... 8 km öist rännakut krt-teab-kus kohas, ei tundnud eriti ahvatlevana ... et siis, selle reisi teine burks, mis täna taksole läks 50 raha kallimaks :)


Hotellis tegime väikse apperoli, vandusime ja kobisime tuttu ...