7. mai 2019

05.05.2019

Hommik!

Krt, sajab meil siin - aga me ju teadsime seda ette kah. Õnneks sajab vihma, mitte lund, nagu kuuldavasti kodueestis olevat juhtunud.

Mis seal siis ikka, tunneme täna ennast tõeliste turistidena. Bookisime endale veinimõisa bussireisi ja jäime põnevusega ootama, et mida see endast kujutab - ikkagi poole päevane üritus. Sai tehtud ka selle reisi esimene (ilmselt ka viimane) burks ja jalutatud kohtumispaika.


Buss oli täis enamjaolt pensionäridest turiste. Põnev, põnev. Naljatasime omavahel, et täna oleme me tsiklitripil, aga mõne aja pärast on meie reisid ka võib olla sellised :) Noot!


Esimene veinimõis, kuhu meid viidi, oli selline väike, hubane, perekondlik ettevõtmine.  Ülemäära palju veini nad aastas ei tooda, aga seda enam panevad rõhku kvaliteedile. Lisaks veinile toodavad nad ka erinevaid oliiviõlisid.


Krapsakas mõisaproua, oma "tuulest viidud" soenguga, ronis lausa veinitünnide otsa (et meid kõiki näha) ja samal ajal veinitootmise võlusid jagada.


Eeskujulikud õpilesed esireas, eriti kui veel veini pakutakse.


Laud oli kaetud ja vein maitses "hää", niipalju kui seda anti.


Aknast avanes ilus vaade viinamarja istandusele.


All kaupluses müüdi spetsiaalselt tsiklimeestele pakendatud veini. Noh, puidust karbis, et rappudes pudelid puruks ei läheks :)


Margus ei tahtnud kuidagi pildile jääda. Ma ütlesin küll, et olen BLOOGER ja tal oli POOGEN.


Teine koht, kuhu bussitäis turiste viidi, oli moodsam ja suurem Santa Margherita Tenimenti Toscani veinitehas. Kõigepealt tehti rahvale kerge tutvustus ajaloost ja siis viidi meid tehase poole peale. Giid mainis küll, et veinikeldris on pildistamine keelatud, aga meie "rebel bloogerid" suutsime vargsi ikka mõne klõpsu teha ... seda kõike ainult Sinu pärast, armas lugeja.


See pildi tegemine ilusas kohas on "kukepea"


Kui veinitehastes käidud, pandi meid koos pensokatega kuskil suvalises mägikülas maha ja öeldi, et meil on tund aega vabakava. Me ei osanud kohe seisukohta võtta, et kummale poole joosta.


Kui küsida, et mis on ühist sellel väiksel mägikülal (nime isegi ei mäleta) ja Monacol? Siis võib nüüd, oma kogemustest öelda, et mõlemas kohas leiab nii mõnegi kohviku, mille ette on pargitud valge Lamborghini. Sellel siin olid küll rattad tavalisest suuremad, aga noh - ikkagi kabriolett variant.


Tund aega bussisõitu tagasi, koos kilkavate pensonäridega, ei, ei ... ei ole paremat reisimise viisi, kui tsikliga!


Õhtul tõdesime, et meie hotell on hämaras palju ilusam, kui päevavalges. Eks paljude asjadega ole nii, et kaugelt ja pimedas tunduvad asjad ilusamad kui tegelikuses.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar