No nii rsk, hommik algas vägevalt - väljas sadas vihma ja teki peal oli vikerkaar. Kõigest sellest me siiski ei lasknud ennast oluliselt segada. Põidlad püsti ja punuma.
Rattad ootsaid meid samas kohas, kus eelminegi aasta. Seekord oli terminalis isegi üks Eesti autojuht, kes ka kunagi tsiklimees olnud. No ja siis me kuulasime neid Jawa jutte tervelt pool tundi :)
Rattad käes ja reisi uniform seljas, kiire moedem ning kähku minema, et saaks kuiva põrandaga Milanost välja.
Nii lihtsalt me siiski ei pääsenud. Olenemata plaanist võtta suund kohe Horvaatia poole, avastasime end lõunapaiku hoopis Šveitsi piiri lähedalt - nii juhtub kui neti ajastu inimesed paber kaardi kätte võtavad. Seekord rsk oli see kaart valet pidi kätte sattunud.
Aga, ei ole halba "ilma" ilma hea jäätiseta :)
Kahju natuke, et vihmane ilm varjutas Como järve ilu. Aga eks, nagu vanarahvaski ütles, et ilu on vaataja märgades silmades (või olid need sinised silmad? Vahet pole). Lähtudes ilmateenistuse prognoosidest, võtsime suuna hoopis Lugano järvele. Jällegi üks väga ilus geograafiline koht, Itaalia kaardil, oma maaliliste vaadete ja käänuliste teedega.
Ühe kohvipausi ajal, rattaid silmitsedes, tekkis küsimus, et kas ratta kottide värvid moodustavad ka mingi riigi lipu värvide kombinatsiooni. Armas lugeja, kas Sina tead?
Kuna me olime nii lähedal Šveitsile, siis kasutasime ära võimalust, käia ära oma kodupangas ja võtta välja natukene reisiraha, et maksta ära aastatega kogunenud Itaalia telepassi võlg .... Ha, ha #fakenews.
Startides Šveitsist, me veel ei teadnud, et 5 minuti pärast saame endale kaela korraliku rahe ....
.... ja järsku tuli mäe tagant välja öö.
No ja siis me ootasime veel veitsa, et päev tagasi tuleks. Aga kuna targem annab järgi, siis kaua passida me ei viitsinud. Võtsime suuna tagasi Itaaliasse, ilusat ilma otsima.
Üritasime teha tõsist tsiklimeeste pilti hotelli taustal, aga üks mees nägi silma nurgast ikka taevalikku vikerkaart :)
Illos õhtune pilt Lugano järve äärest. Tegelikult on siin ikka ilus küll!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar