Kümnes päev

Hommikune vaade hotelli katusekorruselt, kus pakuti hommikusööki. Päris ilus, (olenemata veidrast nimest).

 Juba hommikul näitas termomeeter 31 soojakraadi ja päevapeale tuli ära ka siiani selle reisi kuumarekord, 35 kraadi. Ei hakka sellel pikemalt peatuma, kes kui märg oli ja kus midagi juba kellelgi siutsuma hakkas.

Ja sellest ma aru ei saa, mis kuradi jama siin Itaalias nende bensukatega on. 

 

Kaardimakse terminaalid on üleval aga kogu reisi jooksul pole veel kordagi õnnestunud leida sellist tanklat, kus ka kaardimakse toimiks. Ainult cash. Ja siis veel need teenindajad, kes lahkelt tulevad ja aitavad su sõidukit tankida ja siis ca 20 senti liitri pealt teenustasu kasseerivad. Ilmselt on see siin kohas kombeks ja normaalne, meile lihtsalt tundub veits veider.
Täna näiteks sattus meie teele kaks sellist tanklat, kus polnud juba aastaid midagi tangitud, aga suured sildid olid väljas ja meil muidugi kütus pea-aegu otsas.


Kiire koolitus ja manitsusõnad Road Captain´i poolt ja teekond võis jätkuda Alborobello suunas.

Alborobello on üks väike lahe külakene oma ümmarguste Trulli majakestega Puglija piirkonnas. Ilus, puhas, valge ja ümar, oma kitsaste tänavatega. Täpselt nagu Smurfi küla ....

..... koos smurfidega :)

Isegi seest on need majad ümarad. Selles külas ilmselt lastel vedas - majas polnud lihtsalt ühtegi nurka, kuhu neid mingi pahanduse pärast seisma panna.

                                  

Ja kui ka järjekordne grupiselfie tehtud sai, võis lugeda Smurfiküla vallutatuks. 

Edasi võtsime suuna Itaalia ida kaldalt mööda rannikut ülespoole.

.... Aga oh häda - "Peeglike, peeglike lenksu peal, kes on ....... - oot kus kadusid?"

Kiire remont, käepäraste vahenditega ja parempoolsest peeglist sai vasakpoolne...

ning sõit oleks võinud pea-aegu jätkuda, kuid paar ratast tagapool ....

... otsustas üks lind anda meile oma õnnistuse. Ilmselt oli see sama kägu, kes Taavit jälitab ja kelle kukkumist ainult Taavi kuuleb (kummaline, me pole veel ju Amsterdami jõudnud).

Järgmiseks peatuspunktiks valisime sellise pisikese rannaäärse linnakese nagu Margherita di Savoia.

Siin ootas meid ees välimuselt hukkunud alpinisti hotelli taoline majutusasutus, mis oli päris ok. Siia jääme me pikemaks ja homme on meil "tervise päev"  

Vaatamata sellele, et hooaeg pole veel alanud, oli öisel promenaadil sagimist palju.

Õhtusöögiks olid selliseid molluskid, mis ei lasknud öösel väga hästi magada, ei teagi kas oma välimuse või maitse pärast :)