Krossanti oskavad itaallased hästi teha, see on siin nii õhuline ja maitsev.
Ja nagu nendel tsiklireisidel tavaks on saanud siis läbitud teekond kantakse markeriga vanakooli kaardile, et siis kodus oleks jälle millega poosetada ja noh mõnikord ka tagantjärgi vaadata kus siis käidud on.
Ja jälle üks tore päev on algamas, kurvilised ja kitsad teed, ahhetama panev loodus, 30 kraadi lagi pähe. Hauduvatele kottidele pakkusid veidikene jahutust tunnelid läbi kaljude mida, täna õnneks meie teele jagus.
Täna otsustasime testida siis seda, et milline meie ratastest kõige janusem on :)
Ja nagu korralikule testile kohane siis keegi ei tahtnud alla anda ja lõpuks kui üks ratastest teeserva jäi võis piltlikult testi lõppenuks lugeda ja hakata otsima lähimat tanklat.
Aga nagu Smurfi seadus - oli järgmine lähim tankla OUT OF ORDER :)
Et siis hoidsime hinge kinni ja otsisime edasi.
Kiire tankimine kiirtee ääres ja lõbus reis võis jätkuda.
Meie Road Captainist on saanud vahepeal Road Captain America.
Väike vahepeatus rannaäärses kohvikus ja CINQUE BIRRE
See on üks nendest väljenditest, mis siin reisil kõige sagedamini kõlab :)
Itaalia saapa talla all majutust otsides võib juhtuda ka selliseid olukordi, kus Bookingust vaadates on ilusad pildid ja kohti küll aga värava taga istub umbkeelne Filippo kes ei tea asjast midagi.
Mis muud kui jälle ratta selga ja edasi.
Tee viis meid mööda ranna äärt läbi mitmetest küladest mis tundusid justkui kummituslinnad. Enamus majadel on aknad kinni kaetud, inimesi pole ja mingid kohalikud kängsta vennad sõidavad oma lagunenud Opeliga meist mööda, tervitades meid kui vanu tuttavaid :)
Ehee, veits kõhe. Aga noh, turismi hooaeg algab siin Juunis ja siis on siinsed külad rahvast täis, olgugi et praegu on ka õhtul kell seitse veel 27 kraadi sooja.
Enne magama minekut otsustasime tsiklite küljekotid taarast puhtaks teha ja kuna õhtu oli nii soe ja mõnus siis see viimane "Sinine Lint" (Nastro Azzurro) rannas kuupaistel oli päevale ilusaks punktiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar