No nii, hääd sõberid!
Läbi selleks korraks see reis ja Vandersellid jälle kodus
tagasi. Oli taaskord igati mõnus trip ja paraku aeg lendas taas kiiresti.
Selle reisi eesmärgiks oli külastada Sitsiiliat ja see
eesmärk sai ka täidetud. Olenemata mõningatest tehnilistest viperustest, mis
tegelikult lisasid reisile isegi veidikene täiendavat vürtsi, oli reis väga
lahe. Läbi sai kärutatud ca 5 100 km. Nähtud sai igasugust Itaaliat – seda
Itaaliat, mis on reeglina ilus ja puhas ning mille pildid säravad vastu
kõiksugu reisiportaalidest ja ka seda Itaaliat, mille üle väga uhked ei olda,
mis on must, kole ja räpane. Üldjoontes võib Itaalia kaheks jagada, see jõukam
ja ilusam pool jääb Roomast ülesse poole ja see vaesem, räpasem ja „külaliste“
rohkem Itaalia, jääb Roomast alla poole. On muidugi erandeid ka allosas –
reeglina puhkuse kuurordid on ilusad, korras ja puhtad. Aga ega me oma blogiga
ei püüagi kellelegi midagi maha müüa või miskit teistsugustes toonides kuvada.
See on see, millisena me seekord seda maad nägime. Eelmine kord, kolm aastat
tagasi, jättis Itaalia meile tiba teistsuguse mulje. Kindlasti sõltub see paljustki ka sellest,
missugusel marsruudil me seekord kulgesime. Visuaalselt nägi see välja midagi
sellist:
Selle reisi lahedamad teed leidsime me Toscana piirkinnast.
Kurvilised teed mägedes, viinamarja istanduste vahel, väga äge … soovitame
soojalt! Külastatud paikadest olid põnevamad maha jäetud linnad: Craco ja
Pogghioreale. Ilusad on ka vanalinnad, oma arhitektuuriga ja meluga.
Suured tänud reisikaaslastele, oli taaskord väga lahe reis.
Tänud ja tervitused ka Sulle armas lugeja, kes Sa meiega koos kaasa reisisid
sellel tripil. Kohtumisteni järgmistes osades.
