22.05.2018

Nõnnasi om siss lood, et täna alustasime nn tagasiteed. Portost lahkuda oli natuke ikka kurb ka. Pisut pakkus lohutust teadmine, et äkki tuleb täna hää sõidupäev. Etteruttavalt saame tõdeda, et oligi paganama äge sõidupäev – võib öelda, et isegi selle tripi parim kruttimine!

Douro valley ja tee N-222 – tõenäoliselt Portugali parim tee! See tee kärab nii tsikliga kruttimiseks kui ka cabriolaadse autoga kulgemiseks.

  

Kui seda teed N-222 guugeldada, siis saab kinnitust, et tegu on maailma igasugu top’idesse kuuluva teega (eriti tsiklimeeste seas).

Visuaalselt nägi meie tänane sõit välja selline:

Kilomeetreid küll väga palju ei tulnud aga see-eest oli väga lahe sõit – kurvid, serpentiinid, vaated ja …

 …. ja telefoni putka. Noh, kui sul just tekib keset mägiteed tahtmine koju helistada siis oledki sa õiges kohas 😊

Douro tee tõestas seda, et alati ei peagi mõnus sõidutee kulgema mööda mererannikut. Piisab täitsa sellest, kui on mägi-org-jõgi-org-mägi-veini istandused 😊 … Royalid soovitavad!

Megailusad vaated ja Douro jõe oru veiniistanduste viinamarjaistandused paitavad lõhnameeli …

Oleks olnud patt mitte korraldada väikest foto-shuuti:

Üks karvane motomees tantsis kraavi kaldal „Kaera Jaani“

No aga kurjam – siin on äge, üle ootuste äge, tegelt kah!

Kaugelt vaatan, et üks täpikene tuleb, sealt puude vahelt. Jõuab lähemale, ei olegi täpikene, on hoopis Taavi, valge Panasonicuga 😊

Kruttimisega on juba see lugu, et energia kulu on suur ja mingi hetk kere nõuab täidet. Tegime ühes suvalises teeäärses restos peatuse. Kõigepealt tuli üks neiu, ettekandja vist, vaatas meid ja küsis naeratus suul, et kas räägime inglise keelt? Saanud jaatava vastuse, naeratas ja vuristas kohalikus keeles meile midagi ette. Küsimuse peale, et „kas süüa saab“, saime vastuse, mis tõlkes tähendas umbes midagi sellist, et „hetkel on siesta ja kokk on laulupeol .... Ühesõnaga, meil on pakkuda ainult snäkke“. Korra isegi mõtlesime, et „p…se ja kütame edasi“. Aga õnneks otsustasime täpsemalt defineerida sõna „snäkk“. Ehk siis nende jaoks tavaline pauk, a meie jaoks prive-gurmee … ehk siis grillitud kaheksajalg ahju kartuliga 😊 … kui see on snäkk, siis seda snäkki tahan mina saada! 

Kuna toit oli hea ja teenindus ok, vaatamata väiksele keelebarjäärile, siis jätsime ka pisut jotsi. Kui minema sättisime siis tuli söögikoha omanik tsiklite juurde ja kinkis meile pudeli selle resto oma veini. Nimelt, kuulus sellele restole ka üks väike veiniistandus. Tore žest. Ei tea, kas selle põhjuseks oli veits jotsi või fännas ta tsiklimehi, igatahes tore lugu.

Ühes täitsa tavalises benskuas avastasime, et burksi saab ka pakiautomaadist tellida. Moodu-värk, aga kuna kaheksajalg keeras kõhus alles teist külge, siis kahjuks ei saanudki teada, et kas sellest apastraadist oleks väljunud soe või mitte nii soe burks …

Rahu, ainult rahu – kõik on kontrolli all!

Et nagu mis mõtles?! Viinamarjad polegi veel valmis, vä?

Päev hakkas märkamatult õhtusse veerema, ning aeg oli tänaseks öömaja otsida … äkki leiab midagi nooblit?

Tee tänasesse majutusasutusse viis meid suht kõrgustesse …

Leidsime 5* hotelli. No ja joppen-pohh – niigi juba üle kõikide ootuste ja värkkide, joppas ka öömajaga. Tagasihoidlik vaade magamistoast. Vannist oli kah sama vaade. Ja meil kõigil kolmel oli „oma vaade“ 

Hotelli nimeks oli: Hotel Douro Scala. Soovitame soojalt!

Päike küll natu pimestas, aga nägudest peegeldub puhast rahulolu! 

Kas järgmise pildi kohta võib öelda: miljooooni varbapilt? … usun, et võib!

Hotelli resto oli vinks-vonks ja …

… ja ega meiegi nägime suht vinks-vonks välja … Oli käes aeg, selga panna ainukesed nööpidega kaasavõetud pluusid 😊

Selle reisi esimene lammas. Soovitati meedium vell danni … jäime väga rahule!

Magustoit oli – magustoit

Nii see juba on, et kui sa nii sulnis paika oled sattunud, siis kohe tuleb luulehoog peale … no ja nii see siis sündis - pildil tundmatuks jääda sooviv luuletaja ja pildi all "eepos":

Kui üxkord satud Portugali

Ja ma mõtlen, et mitte lihtsalt Lissaboni

Veel parem, kui oled tsikliga ja

Vähemalt kahe sõbraga …

Kui head ja ägedat teed Sa otsid,

Mis ka hingele oleks rohkem kui totsid

Siis tea … et Douro Valley on seepse tee

Mida tõenäoliselt Sa otsid (vä, krdi sotsid!)

Need külad, kurvid, mäed ja orud …

Veiniistandused ja caffeeed

Armsad majad ja bufeeed …

Nii on, et aeg see peatub see!

Päike, soe ja mõnus olek …

Eks ta ole, et siit me ei ole.

A kui oleks, vast see oleks tõesti tore!

Ja ei huvita, kui see nii ei ole!

Ära ole tõre! See pole üldse tore!

Tule parem siia … ole hea ja tunne ära,

Et see, mis puudu Sul, on täpselt see,

Mis siit Dourost leida võid … krdi sotsid!

Et siis oleks selge värk ja küsimusi poleks

Pane laik ja ole tasa, kuulata ja mis ka ei oleks …

See ei ole niisama nonsenss

Vaid reaalselt ebareaalne naisness! … Krdi sotsid!

Ära heitu, kui minibaar on tühi,

Seda juhtub ja ei ole nali

Las ta jääb ja looda,

Sest vahest elu ju seda toodab! … Krdi sotsid!

Aga nali naljaks ja tegelt ka

Meile meeldib siin ja seal

Kui Sa tunned rõõmu uuest plaanist

Siis vabane oma vanast saanist!

Portugal on muidu natu imal

Kus esimene auto on emm ja tagumine jumal

Aga Porto ja see kant ja värk või nii …

On tore, fann ja kenam! … Krdi sotsid!

Need lahedad reisid rõõmu teevad

Ja inimesi natu paremaks loovad

Ole Sa ametnik või ettevõtja või jurist

Siin oled Sa lihtsalt turist!

Ah jaa … mis iganes Sa ilmas ka ei otsi

Siis kohe välista Sa sotsid!

Mis seal ikka olla saab!?

Huvitaval kombel tundus see luuletus öösel palju paremini riimuvat kui nüüd, seda uuesti lugedes. Ei tea, kas oli oma osa selles ka "luulevedelikul" või ongi nii, et mingid asjad riimuvad õhtuti paremini kui hommikuti.

Ah jaa, sellest õhtust meenub veel ka üks väike tõsiasi - keegi krt. oli enne meid minibaaris "telepassi" teinud ja Gin´i pudelitesse vett pannud. Aga noh, mis siin ikka - "what goes around comes around"

Märkamatult oligi minibaari kütus otsa saanud ja ühe paganama vaffa päeva võis fantastilise öise vaate taustal igati korda läinuks lugeda!